Museovirasto 2018 logo
Museoviraston blogi
Tähän blogiin kirjoittavat Museoviraston pääjohtaja ja muut asiantuntijat kulttuuriperintöalan ja museoalan asioista ja ilmiöistä.

Arkisto




2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013


Linkit


Museoviraston verkkosivut

Museovirasto Facebookissa


Sämiarkeologia tutkâm ohtsâšpargon

 

Kieskâd tohhum já jo ovdeláá oovdânpuohtum ovdâhistorjá já historjá tutkâmuš vuáđuld sämmilij asâttem kuávlu lii lamaš ennuv vijđásub ko sämmilij tááláš päikkikuávlu. Kielâtieđâlij tutkâmušâi vuáđuld sämmiliih láá aassâm meid Maadâ-Suomâst, já meid ryevdiääigi koskâmuddoin Maadâ-Pohjanmaast aassâm ulmui genetliih suhâkoskâvuođah čujotteh tááláid aanaarlijd.


Lii tulkkojum, et uási Maadâ-Suomâ sisâoosijn orroo toovlášpasâttâsâin kuleh syemmilii mecciasâmân, veikkâ puoh meerhah čujotteh fastâluándusii asâmân – ij tuše sesonkiluándusii mecciasâmân. Mij ep pyevti taan muddoost iäruttiđ Maadâ-Suomâ tâi tááláá sämikuávlu ulgguubele kuávlu sämmilijd lohtâšuvvee toovlášpasâttâsâid toovlášpasâttâsâi juávhust – nube tááhust mij ep ain pyevti iäruttiđ syemmilijn pááccám toovlášpasâttâsâidgin ubâlâšvuođâst. Kolgâččijm-uv mij?


Sämikuávlu arkeologisâš tutkâm lii piäđgui


Sämimuseo Siida västid taan ääigi Laapi eennâmkoddeest sämmilij päikkikuávlu ađai Ucjuuvâ, Iänuduv, Aanaar já Suáđigil taavaabel sajadum Laapi palgâs kuávlu toovlášpasâttâshaldâttuvâst, mut tast ij lah ubâlâšvaastâ sämiarkeologiast ubâ Suomâ vijđoduvâst. Siida huolât meid vuosâsaajeest jieijâs kuávlu arkeologisii tutkâmušâst. Sämiarkeologia totkeh-uv taan ääigi ovtâskâs arkeologij čuággi, kiäin láá tyehin maaŋgâlágán tuávášorganisaatioh – motomeh tuáimih sorjomettumis totken. Monnân organisaatiost ij iäigád lah ubâlâšvaastâ ääšist. Kolgâččij-uv Museovirgádâh väldiđ tast stuárráb vastuu vâi ličij-uv tot pyerebeht-uv Siida pargo?


Museovirgáduvâst, nuuvt tego eres-uv virgeomâháin, lii Sämitiggelaavâ miäldásávt kenigâsvuotâ ráđádâllâđ puoh vijđes já merhâšittee tooimâin, moh pyehtih njuolgist já eromâš naalijn vaiguttiđ sämmilij sajadâhân algâaalmugin já moh kyeskih sämmilij päikkikuávlust om. sämikulttuurân. Taas puáhtá luuhâđ fáárun meid arkeologisii kulttuuräärbi tutkâm. Taan muddoost keevâtlâš vyehhin lii iärrás lasseen ravviđ totkeid pivdeđ love Sämitiggeest muuneeld, jis sij áiguh olášuttiđ arkeologisijd tutkâmušâid, moh myekkejeh tutkâmčuosâttuvâid. Ton maŋa Museovirgádâh meerrid tutkâmlove mieđeetmist. Munemiettâmkenigâsvuotâ kuáská kuittâg tuše sämmilij päikkikuávlu, ij eres oosijd Laapist, veikkâ čuosâttâh kulâččij-uv sämiarkeologia syergi siisâ.


Sämičuosâttuvah láá meid sämmilij päikkikuávlu ulgguubeln


Táválávt mij jurdâččep, et ollâopâttuvah kuádáččii vastuu tieđâlii tutkâmušâst, mut taan muddoost Laapi kuávlu arkeologisâš tutkâm lii puohnissii uáli uccáá. Eres Suomâ ollâopâttuvah láá lamaš moovtâ sämiarkeologiast tuše sierânâstábáhtusâin – tooid lohtâšuvvee tutkâmohjelmeh tâi -haavah iä lah.


Arkeologian lohtâšuvvee sämmiliih kulttuurärbičuosâttuvah láá tiäđust meid sämmilij päikkikuávlu ulgguubeln. Tobdosumoseh sajaduveh Laapi eennâmkode kuávlun, mut toh tiättojeh meid Kainuust. Čuosâttuvváid lohtâšuveh táválávt historjáliih käldeeh tâi ärbitiätu, moi vuáđuld toh lahtojeh sämmilij historján, teikkâ talle tagareh arkeologisiih aiccâmušah, maid totkeeh láá čielgâsávt annaam sämikulttuurân kullee jiešvuottân. Čuosâttuvah láá táválumosávt sämmilij historjáliih pase sajeh, häävdih tâi aassâmsajeh. Ubâlâšvuottân mij kuittâg ep tuubdâ taid ollágin pyereest, tondiet ko sajeh moh láá tiäđust láá uáli uccáá já taan räi toh láá meid tutkum tuše uccáá.


Na lii-uv jiärmálâš viggâđ čielgiđ toovlášpasâttâsâi rähtei já kevttei etnisii tuáváá? Litehhân iä tiäđustkin sáárnu monnân kielâ, ige arkeologisij kavnâmušâi vuáđuld pyevti kiäčudiđ ulmui etnisâšvuođâ. Ko mij viggâp čielgiđ siärváduvâi tooimâi vuáđuid já ráhtus, toi jiešvuođâid, te lii čielgâs, et tutkâmušân kalga viggâđ siskeldittiđ puoh käldeematerial, mii lii kavnâmist já tiäđust. Jis Maadâ-Suomâ ryevdiáigásii tâi koskâáigásii siärváduv totká nuuvt, et sisâenâmáid sajadum čuosâttuvah lohhojeh koččâmušâittáá ain om. kalmistokulttuurân kullee meccičuosâttâhhân, te ubâlâškooveest sáttá hámmášuđ epitärkki teikkâ joba puástu kove. Koččâmušâsthân puáhtá leđe nube kulttuurpirrâsân kullee čuosâttâh, mon keežild ubâlâškove muttoo aaibâs ereslágánin.


Museovirgáduv roolâ lii muttuumin


Museokiedist tábáhtuveh puáttee ive aalgâst stuorrâ nubástusah, moh vaigutteh meid Museovirgáduv roolân sehe kulttuuräärbi suojâlmist já tutkâmist. Táálááh eennâmkoddemuseoh muttojeh kuávlulâžžân vaastâmuseon, já toh väldih válduvastuu kulttuurärbihaldâttâhân lohtâšuvvee kuávlulii virgeomâhâšpargoost. Taan räi Museovirgádâh lii tiäduttâm eromâšávt suojâlem já uásálistám virgeomâhâžžân ciälkkámušpaargon, mut ive mulsâšume maŋa uási kiedditääsi tooimân kevttum resursijn šaddeh kevttimnáál il. oovdedmân já tutkâmân virgeomâhâštooimâ toorjân. Mijjân lekkâs máhđulâšvuotâ rähtiđ eenâb jieškote-uvlágán čuosâttuvváid lohtâšuvvee čielgiittâsâid já uásálistiđ meid tutkâmušâi olášutmân.


Museovirgáduv roolâ instituution kote olášut tutkâmušâid puáhtá älkkeht-uv muttuđ já nanosmuđ. Lii máhđulâš, et virgádâh váldá vijđásub roolâ väldikodálii tääsi čielgiittâsâi já tutkâm koordinisten, já mondiet ij meid olášutten. Ko Museovirgáduv kulttuurpirâspalvâlusah-uásáduv kuávluohtâduvah láá taan räi kejâdâm vistig kuávluid, lii máhđulâš, et puátteevuođâst mij kejâdep vistig teemaid. Kuávluh iä kuittâg lappuu kuussân, pic virgáduv intendentijn siäiluh tuođânálásávt jieijâs eennâmtieđâliih vaastâkuávluh, mut jieškote-uv kuávlun tijpâliih teemah sättih pajaniđ ton kuávlu tehálâžžân jiešnäällin. Täi teemai ovdedem, tutkâm, jna. puáhtá tuálvuđ ovdâskulij oovtâst Museovirgáduv já kuávlulij vaastâmuseoi kooskâ.


Museovirgáduv roolâ tutkâmlágádâssân já ton tutkâmproofil iä lah vala aaibâs tárkká hámmášum, mut lii čielgâs, et toh šaddeh muttuđ tááláást. Mon kuávlun já maht, tot lii-uv eres äšši. Lii čielgâs meid, et Museovirgádâh váldá jieijâs roolâ meid tutkâmkiedi alne. Ovdâmerkkân sämiarkeologia puávtáččij leđe taggaar syergi, mon tutkâm koordinistem já ovdedem Museovirgádâh puávtáččij tuálvuđ aainâs-uv oovtâst Sämimuseo Siidain ovdâskulij.



Petri Halinen





0 kommentti(a)


Lisää kommentti

Voit kommentoida blogin aihetta käyttämällä alla olevaa lomaketta. Sähköpostiosoitteen antaminen on vapaaehtoista ja se näkyy vain verkkosivujen ylläpitäjille. Kommentti-kentässä ei tarvitse itse laittaa rivinvaihtoja, vaan teksti rivittyy automaattisesti.

Nimi tai nimimerkki
Sähköpostiosoite
Kommentti
Roskapostitarkistus
5 + 8 = (ratkaise tämä laskutoimitus)