Museovirasto 2018 logo
Museoviraston blogi
Tähän blogiin kirjoittavat Museoviraston pääjohtaja ja muut asiantuntijat kulttuuriperintöalan ja museoalan asioista ja ilmiöistä.

Arkisto




2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013


Linkit


Museoviraston verkkosivut

Museovirasto Facebookissa

Sääʹmarkeologia tuʹtǩǩummuž õhttsažtuâjjan


Mõõnniäiggsa da juʹn ääiʹjab še eʹtǩǩuum ouddhistoria da historia tuʹtǩǩummuž vuâđald saaʹmi aazztum vuʹvdd lij leämmaž ânnʼjõõžž saaʹmi dommvuuʹd samai jeänab vaiddsab. Ǩiõlltiõđla tuʹtǩǩummuž vuâđald sääʹm liâ jälstam Saujj-Lääʹddjânnmest, da še ruʹvddääiʹj kõskkpooddâst Saujj-Vuâđđmäädd meer geneettlaž ruåttvuõttkõskkvuõđ viʹjttje ânnʼjõõžž aanarniiʹǩǩid.


Bieʹǩǩ Saujj-Lääʹddjânnam siiʹsǩvueʹzzin åårrai tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzin lij tuʹlǩǩuum kuullâm läʹddliʹžže skååttrdemaazztõʹsse, håʹt puk miârk viʹjttje põõššinallšem aazztummša – ij pâi eeʹjjpoddsažnallšeeʹm skååttrdemaazztõʹsse. Jeäʹp tän poodd pââst jeäʹrded Saujj-Lääʹddjânnam leʹbe ânnʼjõõžž sääʹmvuuʹd åålǥbeällsa vuuʹd saaʹmid õhtteemvuâlaid tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzid tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi jooukâst – nuuʹbb beäʹlnn jeäʹp še ni pââst jeäʹrded lääʹddveârlaž tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzid obbvuõđâst. Õõlǥči-a meeʹst?


Sääʹmvuuʹd arkeolooglaž tuʹtǩǩummuš peâđǥai


Sääʹm-muʹzei Siida vaʹsttad tän poodd Lappi mäddkååʹddest saaʹmi dommvuuʹd leʹbe Uccjooǥǥ, Jeänõõǥǥ, Aanar da Suäʹđjel tâʹvvbeäʹlnn åårrai Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd tuâlʼjõžmošttvaaldšmest, leša tõʹst ij leäkku obbvasttõs sääʹmarkeologiast puk Lääʹddjânnam vuuʹdest. Siida âânn huõl še vueiʹvväʹššest jiijjâs vuuʹdes arkeolooglaž tuʹtǩǩummšest. Sääʹmarkeologiad tuʹtǩǩad veʹt tän poodd oʹdinakai arkeologjoukk, koin lij tueʹǩǩen ǩeʹrjjes vaalljstõk tuâǥǥažorganisaatio – kook-ne tuåimmje soorčteʹmmen tuʹtǩǩeeʹjen. Ij ni mõõn organisaatiost vuõss-sââʹjest leäkku obbvasttõs teeʹmest. Õõlǥči-a Muʹzeikonttrest kueʹdded tõʹst šuurab vasttõs avi leʹčči-a tõt jeänab Siida håmm?


Muʹzeikonttrest, mâʹta jeeʹres še veʹrǧǧniiʹǩǩin, lij Sääʹmteʹǧǧlääʹjj meâldlânji õõlǥtemvuõtt saaǥǥstõõllâd pukin kookkasvuällai da miârkteei tuåimin, kook vueiʹtte vuõiǥsânji da spesiaal naaʹlin vaaikted saaʹmi sâjja alggmeeran da kook kueʹsǩǩe saaʹmi dommvuuʹdest odm. sääʹmkulttuur. Tääzz vueiʹtet lookkâd še arkeoloogla kulttuurääʹrb tuʹtǩǩummuš. Tän poodd vueʹǩǩen lij jeäʹrbi mieʹldd vuäʹpsted arkeolooglaid seäkkneei tuʹtǩǩummšid tuejjeei vueʹssbeäʹlid leʹbe oummuid raukkâd Sääʹmteeʹǧǧest ouddmiâsttmõš arkeolooglaid tuʹtǩǩummšid. Tän mâŋŋa Muʹzeikoontâr tuʹmmai tuʹtǩǩeemlååʹv miõttmõõžžâst. Ouddmiâsttâmõõlǥtõs kuâskk kuuitâǥ pâi saaʹmi dommvuuʹd, ij jeeʹres Lappi, håʹt-i päiʹǩǩ leʹčči tobddeemnalla sääʹmarkeologia kruuʹǧǧe kuullâmnalla.


Sääʹmpääiʹǩ še dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn


Takainalla juurdčet, što pââimõs-škooul kuõʹddče vasttõõzz tiõđlaž tuʹtǩǩummšest, leša tän poodd Lappi vuuʹd arkeolooglaž tuʹtǩǩummuš lij samai pukveeʹzz mäʹhtt-ne vääʹnes. Jeeʹres Lääʹddjânnam pââimõs-škooul lie leämmaž älšmam sääʹmarkeologiast tåʹlǩ õõutšõddmõõžžin – tõid kuõskki tuʹtǩǩeemprograamm leʹbe -haʹŋǩǩõõzz jie leäkku.


Sääʹm arkeologiaaʹje kuõskki kulttuuräʹrbbvuõttpääiʹǩ toobdât še saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Snäätnai tobddum lie Lappi mäddkååʹdd vuuʹdest, leša tõid toobdât še Kainuu beäʹlnn. Paaiʹǩid õhttne takainalla historiallaž teâttkääiv leʹbe äʹrbbteâđ, kooi vuâđald tõk õhtteet saaʹmi historiaaʹje, leʹbe mâŋŋa nåkam arkeolooglaž vuâmmšõõzz, kook lie čiõlggsânji õnnum sääʹmkulttuuʹre jiijjâsnallšmen. Pääiʹǩ lie täujja saaʹmi historiallaž pââʹzz pääiʹǩ, ääuʹd leʹbe aassâmsââʹj. Obbvuõttân tõid toobdât kuuitâǥ čuuʹt hueʹneld, ǥu snäätnas tobddum pääiʹǩ lie samai õccanj da tõk lie še tuʹtǩǩuum tän räjja mõõneeʹst pâi siõmmna.


Lij-a ni vooʹps šiõǥǥ ǩiččlõõttâd čiõlǥeed tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi raajjʼji da õõnnji eettla tuâǥǥa? Leeʹtt tâm toobdeʹld jie maainâst ni mõõn ǩiõl, ij-ka arkeoloogla käunnsi vuâđald vueiʹt mieʹrreed oummui eettlažvuõđ. Ǥu ǩiččlõõđât čiõlǥeed õhttsažkooʹddi tuåimmjummši vuâđaid da rajjsid, tõi jiijjâsnallšemvuõđid, lij seʹlvv, što tuʹtǩǩummša âlgg ǩiččlõõttâd piijjâd sizz ââʹneeʹl puk leämmʼmõõžžâst åårrai da teâđast åårrai teâttkäivvaunnstõõzz. Jõs Saujj-Lääʹddjânnam ruʹvddäiggsa leʹbe kõskkäiggsa õhttsažkååʹdd tuʹtǩǩeet nuʹt, što siiʹsǩjânnmest åårrai pääiʹǩ looǥǥât problematisõõʹstǩani pâi odm. jaammʼji ruõkkâmsââʹjjkulttuuʹre kuullâmnalla skååttrdempäiʹǩǩen, vuäitt obbkartt šõddâd käʹrnnjlõõvvjen leʹbe samai vââǥǥliʹžžen. Kõõččmõõžžâst vuäitt nuʹt še puârast leeʹd nuuʹbb kulttuurkruuʹǧǧe kuulli päiʹǩǩ, kuäʹss obbkartt mõttai aivv nuuʹbbnallšmen.


Muʹzeikonttâr rooll mõttjeʹmmen


Muʹzeiǩeeʹddest šâʹdde puõʹttieeʹjj määʹttest šurr mõttâz, kook vaaikte še Muʹzeikonttâr rooʹle nuʹt kulttuurääʹrb suõjjõõzzâst di tuʹtǩǩummšest. Ânnʼjõõžž mäddkåʹddmuʹzeei mõttje vooudliʹžžen vasttõsmuʹzeeʹjen, da tõk väʹldde väʹlddvasttõõzz kulttuuräʹrbbvaaldâšm vooudlaž veʹrǧǧneǩtuâjast. Tän räjja Muʹzeikoontâr lij teäʹddääm jeäʹrben suõjjõʹsse da vuässõõttâm veʹrǧǧneʹǩǩen ceâlkalmtuõjju, leša eeʹjj pââʹjj mâŋŋa takai meer tuåimmjummša õnnum resuurs luõvsmai odm. veʹrǧǧneǩtuåimmjummuž kääzzkõõʹsti ooudâsviikkmõʹšše da tuʹtǩǩummša. Täʹst taʹrjjââvv miʹjjid vuäittmõš tuejjeed jeänab jeeʹresnallšem paaiʹǩid kuõskki čiõlǥtõõzzid da vuässõõttâd še tuʹtǩǩummuž raajjmõʹšše.


Muʹzeikonttâr rooll tuʹtǩǩummuž tuejjeeʹjen instituutiooʹjen vuäitt puârast še mõttjed da nânsmed. Lij veʹt vueiʹtlvaž, što koontâr väldd vaiddsab rool väʹlddkååddlaž tääʹzz čiõlǥtõõzzi da tuʹtǩǩummuž koordinõʹsttjen, da mõʹnt-ba ij še tuejjeeʹjen. Ǥu Muʹzeikonttâr kulttuurpirrõskääzzkõõzz-juâkkaz vuʹvddjuâǥǥtõõzz lie tän räjja mõõnnâm vuuʹd õõudbeäʹlnn, lij vueiʹtlvaž, što puõʹttiääiʹjest mõõnât teeʹm õõudbeäʹlnn. Vuuʹd jie kuuitâǥ lappu ni koozz, pâi konttâr intendeeʹntin seilla vueiʹtlvânji jiijjâs mäddtiõđla vasttõsvuuʹdes, leša ǩeäzz-a võudda jiijjâsnallšem teeʹm vueiʹtte kaggõõttâd vuuʹdid vääžnʼjen tuejjeeʹjen. Täi teeʹmi ooudâsviikkmõõžž, tuʹtǩǩummuž dno. vueiʹtet viikkâd õõudårra õõutsââʹjest Muʹzeikonttâr da vooudlai vasttõs muʹzeeʹji kõõsk.


Muʹzeikonttâr rooll tuʹtǩǩeemstroiʹttlen da tõn tuʹtǩǩeemprofiil lie võl ooccmõõžžâst, leša lij seʹlvv, što tõk puäʹtte mõttjed ânnʼjõõžžâst. Koon årra da mäʹhtt, lij juʹn nuʹbb äʹšš. Lij seʹlvv še, što Muʹzeikoontâr väldd jiijjâs rooʹles še tuʹtǩǩeemǩeeʹddest. Ouddmiârkkân sääʹmarkeologia vuäitči leeʹd nåkam vuʹvdd, koon tuʹtǩǩummuž koordinâsttmõõžž da ooudâsviikkmõõžž Muʹzeikoontâr vuäitči viikkâd kuuitâǥ õõutsââʹjest Sääʹm-muʹzei Siidain õõudårra.


Petri Halinen





0 kommentti(a)


Lisää kommentti

Voit kommentoida blogin aihetta käyttämällä alla olevaa lomaketta. Sähköpostiosoitteen antaminen on vapaaehtoista ja se näkyy vain verkkosivujen ylläpitäjille. Kommentti-kentässä ei tarvitse itse laittaa rivinvaihtoja, vaan teksti rivittyy automaattisesti.

Nimi tai nimimerkki
Sähköpostiosoite
Kommentti
Roskapostitarkistus
8 + 3 = (ratkaise tämä laskutoimitus)